Vanemad ja aegunud formaadid, nagu näiteks VHS, Hi8, Video8, Digital8, MiniDV jm – hoiavad su mälestusi kahjuks magnetlintidel. Magnetlindid pole vastuvõtlikud temperatuuri- ja niiskuse muutustele, tolmule, ajale ega ka muudele sarnastele mõjutustele. Samuti tuleks ideaalis vähemalt korra aastas analooglindid läbi kerida, et lint omavahel kokku ei kleepuks ning sellega saab vältida ka lindil oleva magentinfo nn läbikumamist alumistele kihtidele, mis lindil olevat materjali nõrgendab ja seeläbi ka seal olevat infot pöördumatult kahjustab. Analooglindi elueaks peetakse üldiselt kuni 30 aastat.
Analoogvideo konverteerimine digitaalseks materjaliks on palju keerulisem kui esmapilgul tundub. Sellel on ka teine pool. Enamus teenusepakkujad kasutavad tavalisi lihtsaid “analog to usb” konvertereid (pildil), ja neid saab Hiinast umbes 15 euro eest, mis tihtipeale on ühte juhtmesse väikse elektronskeemikesega sisse ehitatud. Analoogmaterjal mängitakse maha tavalisest kodukasutaja kaamerast, millel puudub igasugune pildiparandustehnoloogia ja muud tuled ja viled mis video- ja audiomaterjali natukene kenamaks siluda suudaksid. Probleemid tekivad ka signaali häiretega, mis digitaalmaterjalis transleeritakse koheselt kadunud / tuhmunud värvidega, pildi tõmbelmise- kiskumisega ja jooksmisega jne (vaata allpool olevast näidisvideost). Kui isegi kõikide nende probleemide puhul võib halvimal juhul silma kinni pigistada, siis tegelikult suurimaks probleemiks on videopildi ja audio sünkroonist välja minemine. Sellisel puhul on lahenduseks ainult puhas käsitöö, mille ajasuhe on 2:3. Ehk siis 2 tunni videomaterjali sünkroniseerimiseks audioga läheb umbes 3 tundi.
Selliste probleemide vältimiseks on olemas spetsiaalsed seadmed, mida päris kodupoest osta ei saa ja mille hind küündib mõnesajast eurost kuni paari tuhandeni. Samuti mängib suurt rolli ka seade, millest näiteks VHS linti maha mängitakse. Professionaalsetel seadmetel on sisse ehitatud kaadrisünkronisaatorid, pildiparandus- ja müraeemaldusfiltrid ja muu selline vahva kraam. Tõesti, mõningad “VHS to DVD” seadmed osasid asju isegi võimaldavad, kuid selliste võimalustega seadmeid on täna praktiliselt võimatu leida, ning saadaval on vaid kodukasutuses olnud kõige tavalisemad lindikonverterid. Need seadmed lasevad viia kõige robustsemal viisil üle 1:1 pilti, ning paljudel juhtudel on kahjuks audio ja video sünkroonist väljas.
Siinkohal ei soovi ma kodudigiteeriatele üldsegi mitte halba valgust heita. On täiesti arusaadav, et inimene, kellel on kodus paarkümmend koduvideo kassetti ja mõnisada kuni tuhat fotot, ei hakka ja ei peagi tegema tuhandetesse ulatuvaid investeeringuid. Kuna Eestis on digiteerimisvõimekus väike ja tegijaid on väga vähe, siis proovitaksegi lihtsamaid ja odavamaid lahendusi leida. Kahjuks aga kaasnevad sellega omad järeleandmised kvaliteedi osas.
Video digiteerimine (rahvasuus ka ekslikult digitaliseerimine) meie juures on selleks parim lahendus. Kasutame vaid maailmas kõige hinnatuimaid kõrgema klassi S-VHS videomakke digitaalse 3D ja 2D müraeemalduse ja TBC-ga ja Canopuse ADVC konvertereid. Samuti kasutame PRO paketis maailmas sellel alal juhtivat tehisintellekti (Artificial intelligence) video kvaliteedi parandamiseks ning väikse resolutsiooniga videopildi suurendamiseks. Tegemist on oluliselt ajamahukama protsessiga, mis nõuab ka väga suurt arvutijõudlust võrreldes tavateenusega. Seega ka teenuse hind on kõrgem, kuid tulem on ka seda väärt. Pilt on hoopis detailirohkem, müra on vähem, ning pilt on sujuvam ja värvid on selgemad.
Lisaks on analooglindid tihtipeale kapriissed – ehk nad ei pruugi üldse mitmetel mängijatel korralikult videot maha mängida, ning selleks puhuks on meil olemas ~10 erinevat mahamängijat ja see valik täieneb / muutub jooksvalt. Samuti digiteerime kõikvõimalikke erinevaid kasutuses olnud ja olevaid standardeid: PAL, SECAM, NTSC ja nende kõiki variatsioone. Miks see on oluline? Kui te olite näiteks enne 1999 aastat salvestanud televiisorist mõnda telesaadet, kus te juhtumisi sattusite olema, siis ilmselt näete neid materjale täna must-valgelt. Tegelikult on kõik värvid üldjuhul alles, lihtsalt tegemist on erineva standardiga.
Videod digiteeritakse esialgu DV formaadis, et saada kätte võimalik parim kvaliteet, mida lint tehniliselt võimaldab, lõpp-produktina paneme sissevõetud analoogmaterjali sellisesse formaati, mis võimaldab probleemideta seda suvalisel 16:9 suhtega ekraanil moonutamata vaadata (ei toimu venitust).
ORIGINAALMATERJALI JA PRO PAKETI VÕRDLUSED:
Tähelepanu! Iga originaalmaterjal ja lindi seisukord on erinev ja spetsiifiline.
Subjektiivne hinnang tuntumatele formaatidele ja nende üldisele kvaliteedile (skaalal 1-10)
- Digital Betacam – 9
- DVCAM, DVCPRO, MiniDV, Digital8 – 8
- Betacam SP – 7
- Hi8, S-VHS – 5
- Video8 – 4
- VHS – 3
Vaata siit millist analoogvideot me digiteerime
Allpool olevas näidisvideos on näha väga problemaatilise ja vana VHS kasseti digiteerimise erinevus, kasutades selleks tavalist kodukasutuses olevat VHS mängijat ja professionaalset VHS mängijat. Loomulikult tuleb siin arvesse võtta, et analoogmaterjalide puhul pole olemas garanteeritud kvaliteeditaset – see sõltub otseselt igast individuaalsest meediast ja millises seisus see reaalselt on.